Publicerad: 23 november 2020

Lahtut ja várrelahtut

Dás lea diehtu got lahtut ja várrelahtut nammaduvvot Sámediggái.

Joavkkut, bellodagat ja sullasuš ovttastusat ožžot áirasiid Sámediggeválggas. Leanastivra nammuda ovtta lahtu juohke áirasa ovddas. Leanastivra nammuda maid várrelahtuid.

Lahtut

Merkejuvvon jienat bokte

Merkejuvvon evttohasjienat mearridit geat evttohasat válljejuvvot.

Jus galgá válljejuvvot merkejuvvon evttohasjienaid bokte de evttohas ferte oažžut unnimus 5 proseantta bellodaga jienain. Evttohas ferte maid oažžut unnimus 25 merkejuvvon evttohasjienaid.

Jus evttohasa namma lea máŋga sierra listtus seammá bellodaga ovddas de merkejuvvon evttohasjienat rehkenastojuvvot ovttas daid sierra listtuiguin.

Go geahččá evttohasaid geat leat ožžon eanet jienaid go 5 proseantta de son gii lea ožžon eanamus merkejuvvon evttohasjienaid oažžu bellodaga vuosttas áirasa. Son geas lea nuppi eanamus merkejuvvon evttohasjienat oažžu dan nuppát áirasa jna.

Jus máŋga evttohasat leat ožžon seammá olu jienaid de leanastivra vuorbada daid gaskkas.

Jus bellodat lea ožžon eanet áirasiid go leat evttohasat, geat leat ožžon eanet go 5 proseantta merkejuvvon jienaiguin. De gevttojuvvo nu gohččoduvvon tállavuohki (dás vuolde) go loahppa lahtut nammaduvvot.

Tállavuogi bokte

Tállavuohki lea okta vuohki nammadit lahtuid geat eai leat válljejuvvon merkejuvvon evttohasjienaid bokte.

Tállavuohki mearkaša ahte jienastanlihput bidjot dihto ortnegii, dan jelgi mii evttohasnamma lea vuosttas namman eanas jienastanlihpuin. Dán vuogis eai leat dat evttohasat geat leat juo nammaduvvon lahttun merkejuvvon evttohasjienaid bokte.

Jus bellodagas lea beare okta listtu de áirasat juhkojuvvot seammá ortnegii go listtus.

Jus bellodagas leat máŋga listtut de šaddá stuorit rehkenastin. Juohke áirasa nammaduvvon lea rehkenastinvuoru boađus. Juohke vuoru maŋŋá de sii geat leat válljejuvvon váldejuvvot eret rehkenastimis ja jienastanlihput juogaduvvot fas dan jelgii mat namat leat bajimus.

Son gii lea nubbe namma dan listtus gos áiras easkka válljejuvvui oačču ođđa veardidanmeari. Eará evttohasat geat leat vuosttas namman listtus sis lea ain sin veardidanmearri. Das geas lea alimus veardidanmearri oažžu čuovvovaš áirasa.

Nu ládje joatká rehkenastin dassažii go visot áirasat leat juhkojuvvon. Jus guokte dahje máŋga evttohasain lea seammá veardidanmearri de áirras vuorbaduvvo sin gaskkas.

Várrelahttu

Várrelahttu lea soamis gii nammaduvvo lahttun jus okta lahttu heaitá doaibmabajis.

Bellodaga áirasat mearridit galle lahtut ja várrelahtut nammaduvvot. Vaikko bellodat lea ožžon unnibut go golbma áirasiid de ferte álot nammadit unnimus golbma várrelahtuid. Okta várrelahttu sáhttá leat várrelahttu máŋgga lahtuidde.

Vuosttas vuohki: Evttohasat geat leat ožžon eanet go vihtta proseantta ja sis lea merkejuvvon evttohasjienat de sii nammaduvvot várrelahttun. Rehkenastin čuvvo seammá rehkenastinvuogi go lahtut nammaduvvot merkejuvvon evttohasjienaid bokte. Geahččá das badjelis.

Nubbe vuohki: Dat evttohas gii lea juo válljejuvvon evttohasa maŋis listtus, son nammaduvvo. Evttohasat geat leat ožžon eanet go vihtta proseantta jienain ja leat merkkujuvvon evttohasjienat leat juo lahtut, de dát nubbát vuohki lea dábálaš vuohki nammadit várrelahtu.

Rehkenastinovdamearka – got lahtut ja várrelahtut nammaduvvot

Válggas bellodat X leai guokte listtut mas ledje evttohasat, nummar 00100 ja nummar 00200.

Bellodat X vuittii 410 jienaid. Sii ožžo golbma áirasiid. Jienat juohkasedje guovtti listtuidde na:

Govat vuosehit daid logi bajimus namaid listtuin.

Jienastanlihppu listtu 00100 – 151 jienat

  1. Anders Andersson
  2. Björn Baer
  3. Carl Calais
  4. David Denson
  5. Eva Erlandsson
  6. Fia Fjällman
  7. Gerd Gunnarsson
  8. Helena Harnek
  9. Inga Ingelson
  10. John Jansson

Jienastanlihppu listtu 00200 – 259 jienat

  1. Karin Kanna
  2. Linn Loman
  3. Mariann Monet
  4. Nina Nutti
  5. Olof Omma
  6. Per Peter Pilvi
  7. Quer Qvarts
  8. Rakel Ranelid
  9. Susanne Sikku
  10. Tinna Tranström

Ovtta lávkki gearddis- geat šaddet lahtut?

  1. Rehkenastit merkejuvvon olbmojienaid. Evttohasat fertejit oaččut 5 proseantta bellodaga jienain. 5 proseantta 410 jienain lea 21 jiena, dat mearkaša ahte okta evttohas X bellodagas ferte oažžut unnimus 21 merkejuvvon olbmojienaid jus galgá válljejuvvot merkejuvvon olbmojienaid bokte.
  2. Dasalassin gáibiduvvo unnimus 25 merkejuvvon olbmojiena. X bellodat dárbbaš de unnimus 25 jienaid.
  3. Dárkkistit geat dain merkejuvvon olbmojienain leat beassan badjel vihtta proseantta. Guokte evttohasa, Karin Kanna ja Björn Baer leaba dan dahkan ja nammaduvvoba lahttun.
  4. Eará evttohasat eai ožžon eanet go vihtta proseantta jienain danin dat goalmmát áirasat rehkenstojuvvot tállavuogi mielde.
  5. Sázo daid evttohasaid geat leat ožžon áirasa ja geahčá dál mat evttohasat leat bajimus listtus. Go dat guokte vuosttas áirasat leat juhkojuvvon de leaba Anders Andersson (00100 listtus) ja Linn Loman (00200 listtus) vuosttas nammat listtuin.
  6. Rehkenaste veardidanmeari daid evttohasaidde geat leat vuosttas namman. Sudno veardidanmearri leat seammá go dan meari jienat listtus, nammalassi 151 Anders Anderssonii ja 259 Linn Lomanii.
  7. Sus geas lea alimus veardidanmearri, Linn Loman, oažžu dan goalmmát áirasa.

Ovtta lávkki gearddin- geat šaddet várreláhtut?

  1. Juohke lahttui galga nammaduvvot golbma várrelahttu. Okta olmmoš sáhttá leahkit várrelahttu máŋgga lahttuidde.
  2. Dárkkistit jus soames evttohas sáhttá nammaduvvot várrelahttun evttohasjienaid geažil. Vástadus lea ii. Dat evttohasat geat leat beassán vissis jienameari badjel leat juo nammaduvvon lahttun.
  3. Dasgo dat nammaduvvon lahttut boahtet goappás listtus de bellodat X oažžu guokte sierra várrelahttujoavkkuid.
  4. Karin Kanna ja Linn Loman šaddaba várrelahttut sin golbmasiidda geat leat sudno maŋis nummar 00200 listtus. Sii leat Marianne Monet, Nina Nutti ja Olof Omma ja sii leat de várrelahttut goabbásii, Kannai ja Lomani.
  5. Björn Baere várrelahttu šaddet sii golmmas geat leat bajimus nummar 00100 listtus, namalassi Anders Andersson, Carl Calais ja David Denson. Sii leat várrelahttut Baere ovddas.

Áirrasjuohku lágas

Go leanastivra nammada lahtuid de leat njuolggadusat 14. Kápihtal 9 ja 10 válggalágas fámus nu go Riikabeaivveválggas (2005:837).

Jus okta evttohas galgá válljejuvvot evttohasjienaid geažil de son ferte dasalassin maid oažžut unnimus 25 evttohasjienaid.

Njuolggadusat válggalágas got nammada lahtuid ja várrelahtuidlänk till annan webbplats

Val och folkomröstningar