Almmolaš válggat

Leat njeallje almmolaš válggat Ruoŧas:

  • riikabeaivi
  • regiovdnadievasčoahkkin
  • gielddadievasčoahkkin
  • Eurohpáparlameanta
  • Dábálaš válggat riikabeaivái, regiovdna- ja gielddadievasčoahkkimii leat nuppát sotnabeaivvi čakčamánus juohke njealját jagi.

Válggat Eurohpáparlamentii leat cuoŋománus, miessemánus, geassemánus dahje suoidnemánus juohke viđat jagi. Válggat čađahuvvojit iešguhtege EO-riikka našuvnnalaš válgalága jelgii ja Ruoŧas válgaláhka lohká ahte válgabeaivi álo lea sotnabeaivvi.

Almmolaš válggat ja jienastanvuoigatvuohta ja maid friddja, čiegus ja njuolga válggat

Ruoŧa válgavuogádat lea vuođđuduvvon almmolaš ja dásseárvosaš jienastanvuoigatvuhtii ja válggat leat friddja, čihkosat ja njuolgga. Válgavuogádat lea desentraliserejuvvon ja čađačuovgi ja dáinna nanu.
Stivrejuvvo ráđđehushámis, mii lea okta dain njeallje vuođđolágain.

Almmolaš jienastanvuoigatvuohta

Jienastanvuoigatvuohta mearriduvvo dušše daid gáibádusaid vuođul maid olbmot oppalaččat sáhttet deavdit, namalassii ahki, álbmotlahttuvuohta ja orrunbáiki.

Dásseárvosaš jienastanvuoigatvuohta

Visot jienasteaddjit lea seammá vuoigatvuohta válgabohtosa, namalassii okta jietna juohke olbmos.

Friddja válggat

Ii oktage iežá oačču mearridit maid jienasteaddji galgá jienastit ja ii oktage bággejuvvo jienastit.

Čiegus válggat

Jienasteaddjis ii leat bággu vuosehit dahje muitalit maid son lea jienastan.

Njuolga válggat

Jienasteaddjit nammadit daid geat čohkkájit ovdamearkka dihte riikabeaivvis dahje gielddadievasčoahkkimis.

Sök