Till startsidan

Válljimfábmudagá

Válljimfábmudahka åvdåsvásstet válljima ja rijkabirástiddje álmmukjienastimij plánimis ja tjadádime aktidimes. Válljimfábmudahka åvdet ja gähtjá aj IT-dårjav ålles válljimtjuottodibmáj.

Válljimfábmudahka dahká jienastimlågojt, jienastimkårtåjt, válljimsiedilijt ja ietjá valljimábnnasijt. Válljimfábmudahka válljimij maŋŋela juogat mandáhtajt belludagáj gaskan ja mierret makkir sebrulattja ja sadjásattja válljiduvvin rijkkabiejvveválljimin ja válljimin Europaparlamänntaj.

Lenastivrra l dajvak válljimfábmudahka. Lenastivrra mierret válljimdajvaj birra, åvdåsvásstet hiejtedim jiednariekknimis gájkka válljimijn ja mierret båhtusijt kommuvnna- ja lánndadiggefábmoduvvamválljimijn.

Válljimsiebrreráde juohkka kommuvnan la bájkálasj válljimfábmudahka. Válljimsiebrreráde nammat jiednaduostudiddjijt, gähttjá vaj gávnnuji válljimlanjá kommuvnan, ja ålles åvdåsvásstádusáv adná åvddåájgejienastimes danna. Válljimsiebrreráde aj åvdåsvásstádusáv adná vuostasj jienaj riekknimis válljimiehkeda, ja gasskavahko vahkon válljimbiejve maŋŋela. Kommuvnna åvdåsvásstet gålojs jiednaduostudiddjijda ja válljimlanjájs.

Válljimgähttjalimsiebrreráde mierret märrádusájt ma li gujddiduvvam. Siebrreráden li gietjav sebrulattja. Åvddåulmusj galggá årrot jali årrum stuoves duobmár ja ij oattjo sämmibále rijkkabiejvveájras årrot. Rijkkabiejvve nammat ájrrasijt.