Till startsidan

Válgasedeliid árvvoštallan

Dušše dohkálaš jienat oassálastet mandáhtajuohkimis. Leanastivra árvvoštallá válgalága mielde mat válgasedelat leat dohkalaččat ja mat leat dohkkemeahttumat ja rehkenastá jienaid logu juohke bellodahkii.

Seamma dárkkisteapmi dahkko persovdnajienain, ja dohkálaš persovdnajienat rehkenastojuvvot.

Dohkálaš válgasedelat

Válgasedel lea dohkalaš jus dat sisdoallá bellodatnama bellodahkii mii lea ilmmuhan oassálastit válggaide. Sáhttá leat prentejuvvon bellodatnamma nammaválgasedel, bellodatválgasedel dehe guoros válgasedel masa jienasteaddji lea čállán bellodatnama.

Persovdnajienat rehkenastojuvvot

Rivttes persovdnajietna sáhttá leat ruossa evttohasa ovdabeale nammaválgasedelis dehe čállon namma válgasedelis ovtta bellodahkii mii ii leat ilmmuhan iežas evttohasaid. Válgasedelis oidno got jienasteaddji sáhttá jienastit persovnna.

Dohkkemeahttun válgasedelat

Válgasedel lea dohkkemeahttun jus:

  • Das váilu bellodatnamma,
  • lea eanet go okta bellodatnamma (omd. jus leat guokte dehe eanet válgasedela seamme reiveolggožis ja dain leat sierra bellodatnamat), dehe
  • lea bellodatnamma bellodahkii mii ii leat ilmmuhan oassálastima válggaide, dehe
  • lea dovdomearkkat mat čielgasit leat dahkkon dárkkuhusain.

Válgasedelat main váilu bellodatnamma gohččojuvvojit maid guoros ja leat dábáleamos dohkkemeahttun jienain. Guoros jienaid lohku čilgejuvvo sierra dain iežá dohkkemeahttun jienain. Dohkkemeahttun válgasedelat eai váldo mielde mandáhtajuohkimis.

Evttohasnamat eai rehkenasto

Dihto dáhpáhusas leanastivra ii váldde vuhtii buot evttohasnamaid válgasedelis, omd. jus:

  • jienasteaddji lea merken guokte dehe eanet evttohasa
  • leat máŋga válgasedela seamme reiveolggožis seamme bellodatnamain sierra evttohaslisttuin, dehe ruossa sierra evttohasain,
  • bellodahkii geavahuvvon válgasedel mii lea oaivvilduvvon iežá riikabeaive-válgabirii/gildii/eanandiggái.