Till startsidan

Veeljemeåejvieladtjh

Veeljemeåejvieladtjen dïedte veeljemem jïh åålmegeveeljemem soejkesjidh, tjïrrehtidh jïh ektiedidh. Veeljemeåejvieladtje aaj IT-dåarjoem abpe veeljemereeremisnie evtiedidh jïh gïetedidh.

Veeljemeåejvieladtje tjaatsestimmielåhkoeh, tjaatsestimmiekåarhth, veeljemesïetelh jïh jeatjah veeljemematerijaalh dorje. Veeljemen mænngan Veeljemeåejvieladtje joekedidh mandaath krirriej gaskem jïh tjirkie mah tjirkijh jïh sæjjasadtjh veeljeme sjïdteme rïjhkebiejjieveeljemisnie jïh Europa-parlameentese.

Leeneståvroe regionaalen veeljemeåejvieladtje. Leeneståvroe sjæjsjele veeljemedistrikti bïjre, minngemosth tjaatsestimmieryöknemem gaajhkine veeljeminie jïh illedahkh tjirkie tjïelte- jïh laantedigkiereeremeveeljeminie.

Veeljememoenehtse fïerhtene tjïeltine lea voenges veeljemeåejvieladtje. Veeljememoenehtse tjaatsestimmiedåastojh muana, veeljemesijjieh tjïeltesne gaavna, jïh dan dïedte åvtelhbodti tjaatsestimmie daesnie. Veeljememoenehtsen dïedte aaj annjebodts ryöknemem dovne veeljemeiehkeden jïh gaskevåhkoen våhkoen veeljemen mænngan. Tjïelte maaksa tjaatsestimmiedåastoejidie jïh veeljemesijjide.

Veeljemepryövememoenehtse sjæjsjele moenemh mejtie klååkeme. Moenehtse tjïjhtje lïhtsegh åtna. Åejvie edtja daelie jallh åvteli ordinarije dåapmere jïh ij åadtjoeh rïjhkebiejjietjirkije årrodh. Rïjhkebiejjie lïhtsegidie muana.